Üks pühapäev.

Käisin 26. jaanuaril, pühapäeval Tallinnas YFU's. Nimelt oli seal mul stipivestlus. Vestlus kestis ainult 20min.. Need olid elu kõige lühemad 20 minutit ilmselt. Sest nii pea kui ma Kevade tänava majja sisse astusin ja kui sealt lahkusin, see vahe oli nagu üks väike hetk.

Sisse minnes tervitas mõnus hubasus ja väga rõõmsameelsed kolm YFU-kat. Vestlesime erinevatel teemadel.. Mul endal oli küll tunne, et suutsin jätta endast mitte mingisuguse mulje ja et kindlasti olen stipist nüüd ilma kah. 

Lubatud olid, et vastus tuleb esmaspäeval või teisipäeval umbes. Ma küll otseselt kordagi ei vaadanud ega oodanud, sest olin peaaegu, et päris kindel, et seal tuleb eitav vastus. Aga siis oli käes kolmapäev ja mu telefon uuendas enne inglise kontrolltööd meili ja leidsin sealt kirja YFU'lt. Oh seda rõõmu, oh seda õnne. Kui leidsin, et sinna oli kirjutatud, et olete valitud potentsiaalseks stipendiumi saajaks, ja et kolmas voor toimub märtsi keskel. Jääb siis ootama ja pöidlaid hoidma!!  See teeks elu pisut palju kergemaks!! :) 

Teile aga aitäh, et nii usinalt mu blogi olete jaganud ja tänu teile palju on selle leidnud, aga kahjuks see ei ole taganud toetust, eks ma hoian oma telefonitoru tules ja erinevate firmade meiliboksid saavad tuld! :) 

Olen ka vahepeal usinalt rahvusvahelist faili täitnud! Jõudnud olen sinna maale, et 30% on täidetud, ehk peaaegu kõik, mis ise olen saanud teha. Nüüd pean veel kooliarsti juurest läbi käima ja klassijuhatajalt paberit ootama. Ja ei suuda valida pilte, mida üles laadida, mis oleks kõige sobilikum.. raske. Lisaks minus kõige rohkem hirmu tekitav 400sõnaline kiri host perele! Kardan, et see saab olema päris 'vahva', sest nagu me kõik teame, kristi inglise keele sõnavara pole just parimate killast, aga saab hakkama!! :)

Ärge andke alla!! :) 

VÕIMALUS AIDATA

Armsad kaasmaalased, ka teil on võimalus mind aidata! :)

Ei, ma ei oota, et kellelgi kusagil rahakotis vedeleb vabaraha, aga kui emmedel- issidel- onudel-tädidel- vanaemadel- vanaisadel-sõpradel-sõbrasõpradel on soov aidata kedagi, kes soovib omandada uusi ja huvitavaid kogemusi, panna ennast proovile, jagada oma läbielatut teistega, kedagi, kelle suur soov on on maailma paremaks muuta. Siis on teil võimalus minu elu natuke kergemaks teha ja aidata saada kokku mu 5865€.

Kindlasti mainin ära, et ma ei oota tohtuid summasid, lihtsalt et teaksite, isegi õige pisike summa muudab mu elu kergemaks ja olukorra paremaks!!

Ning kui soovite mu tegemiste ja toetus taotlustega rohkem tutvuda siis andke teada! Olen valmis teie küsimustele vastama.

Nii et, kui teil on võimalust ja soovi siis on võimalik mind toetada YFU Eesti MTÜ arveldusarvele Swedbankis EE042200221001141378, selgituseks tuleks märkida: Kristi Kreek'i õpilaskulude katteks Rootsis ajavahemikus august 2014 kuni juuli 2015.

Samuti kui teate potentsiaalseid toetajaid siis võite mulle nendest teada anda ning siis saan nendega kontakteeruda! :)

Olge armsad! :) 

Iga päev saadavad täiesti tavalised inimesed korda midagi suurepärast!

Panen kirja nüüd kuupäevaliselt ja lühidalt (vähemalt proovin lühidalt) kokkupuuteid YFU-ga!

- 14ndal septebril käisin valimispäeval - olin lugenud varajasemalt teiste VÕP'ide blogist, et kuidas nad hullult muretsesid jne. Siis mina mõtlesin sellele kui esmalt vahva yfuga kohtumisest, ainult sel hetkel kui Tartu kontori raske välisukse lahti tegin ja kolmandale korrusele hakkasin väntama jõudis mulle endale kohale, et millega ma nüüd hakkama olen saanud! :) Ja seda kõike positiivses võtmes.

Valimispäev oli minu jaoks väga positiivne, seda viisid läbi 5 varajasemat VÕP'i ja nüüdset vabatahtliku, kellest üks oli Liisa Pohlak, kes käis USA's eelmine õppeaasta ja kelle blogist ma väga-väga-väga palju indu sain ja kelle blogi ma algusest lõpuni talve vaheajal läbi lugesin.
Siis oli veel kaks väga sõbralikku vabatahtlikust neiut, kes käisid Belgias, üks prantsuse ja teine flaami keelses. Ja siis veel kaks vabatahtliku, kes käisid natuke rohkem aega tagasi Saksamaal.

Igal juhul ärge kartke valmispäeva, see kujutab endast ülimalt vahvaid tunde teiste võpiks pürgijate ja vabatahtlikega.

- 1. oktoober! Esimesel oktoobril seadsime ema ja õega tee Tallinnasse lepingu vestlusele. Ja ega midagi muidugi esimese korraga ülesse ei leia! Küsisin üli paljudelt inimestelt ja lõpuks ühelt naiselt, ta muidu väga hästi isegi ei teadnud, aga teadis lihtsalt kus yfu kontor on! :)

Ukse avas yfu peadirektor, kuid vestlema jäi ainult Kreete, kes tegeleb väljaminevate vahetusõpilastega. Üpris pikk, kuid kindlasti väga oluline vestlus. Seal sai veel kord selgemaks asjad, kuidas ja miks nii käib, lisaks andis see kindlasti väga palju motivatsiooni.

- 13. oktoober! Läksin jälle Tallinna poole, see kord SPONSORITE OTSIMISE KOOLITUSELE. See toimus Suur- Ameerika tänaval, mina kui Tallinna võõras inimene leidsin selle isegi päris edukalt ja kiirelt üles. Seal oli väga palju noori, kes tundusid üli entusiastlikud ja toredad! :) Nägin ka üht neiut, kellega koos 

valmisipäeval käisin. Ning sponsorlus koolitust viis läbi ka üks nendest samadest vabatahtlikest kellega valmispäeval olin. Sealt sain samuti väga palju ideid ja mõtteid.

- 1. november! Esimesel novembril oli Kesk-Eesti infotund. Enne seda olid käinud yfu-kad ka meil koolis tuuri raames. Ehk pean mainima, et nägin taas varem nähtud nägusid, aga pole üldse hullu, sest nüüd ma ikkagi sain oma ROOTSI koha ja see infotund kulus lihtsalt mu silmaringi suurendamiseks! :) 

Siin kohal vast olekski õige ära rääkida ka tegelik seik nende maadega!

Avastasin siis augusti kuus, et tahan  nüüd ikkagi minna ja tuleb hakata asja ajama. Valimispäeval oli 1 koht veel Rootsi, tänu sellele jooksingi ruttu lepingu vestlusele, seal teatati, et pmt seda kohta siiski pole. Nii leppisin sellega, et ei saa Rootsi. See võttis veits motti maha, aga samas meeldis ka mulle mõte Austriast ja Tšehhist väga. Selle viimase ilmselt olekski võtnud lõpuks, kes teab.

AGA siis kadus mu motivatsioon ja mõte. Sest sel hetkel kui otsustasin, et JAH, ma lähen Austriasse, teatati mulle, et just võeti Austria koht ära. Jah, kaks korda võeti koht ära!

Nii ma olin pmt täiesti allaandnud kuid siis oli aasta viimanepäev ja mulle kirjutati, et üks lükkas oma aasta järgmisesse aastasse ja et üks Rootsi koht vabanes. Oh seda rõõmu- oh seda õnne! Sel hetkel korrutasin endale ja teadsin, et EI anna alla! :) 

Nüüd siin ma olen, kirjutades leian motivatsiooni, et edasi minna! 7 kuud veel - nii vähe!

Teeb algust!

Alustuseks oleks vist viisakas ennast tutvustada! Niisiis, mina olen Kristi Kreek, vanust on 17 aastat, käin Jõgevamaa Gümnaasiumis, mul on alati tuhat tegemist ja vähe aega ja nii nagu kõigil teistel, on ka minul suuremad ja väiksemad unistused. Miks selle blogi tegin, miks siin hetkel kirjutan on sellepärast, et ma liigun ühe oma unistuse täitumise poole! Soov, minna ja olla ära aasta, õppida uus keel ja sulanduda uude kultuuri. Olla VAHETUSÕPILANE!

Põhjus, miks blogiga nii varakult alustasin on väga lihtne. Ma tahan, et kõik kirja saaks, et mul oleks kust hiljem lugeda. Koht kust teised VÕP'ks pürgijad saaksid lugeda teise inimese kogemusi, et enda omadest unistada. Kõlab tegelikult päris naljakalt. Mina Kristi, 11 kuud eemal oma tohuvapohuva elust, jätan kõik oma tegemised ja naudin aastat uues kohas, uute inimestega.

Tegelikult pole kõik nii lihtne. Tuleb koguda summa 5865€ . Mina kavatsen tegeleda sponsorite otsimisega ja loota stipendiumi saamisele. Nimelt olen ka valitud stipendiumi kanditaadiks. Täna ongi see päev, kus pean ära saatma oma stipendiumiprojekti. Teen viimaseid võõpeid essee juures ja saadan ära!

Paar aastat tagasi Rootsi käies tehtud pilt!

//