Hoiatan sellest tuli millegi pärast kuidagi väga pikk postitus..
Nii teisipäevast- esiteks isegi pidin ootama oma rongi tund aega siis aga juhtus nii, et mingi rong jäi hiljaks, kuna kuskil ehitatakse mingit rongijaama vms. Ja tänu sellele hilines ka minu rong nii 30 min. :) Jõudsin napilt aga siiski õigeks ajaks kooli.
Mul on kaks tundi teisipäeviti. Esimene oli matemaatika, kuhu minnes unustasin pastaka kappi. :D Ja mu pinginaaber oli vist haigeks jäänud, sest teda polnud esmaspäeval ka. Nii et ma lugesin terve 50min lihtsalt oma sõnaraamatut, oli küll huvitav. :D anyways, mata tunnid näevad välja sellised, et õpetaja on viimased nädal aega minu arust samast asjast rääkinud.. Tunnid algavad nii, õpetaja räägib pmt 25-30 min omaette asja, siis ilmselt käsib hakata mingeid ülesandeid tegema. (nad teevad kõik ülesanded ära, mis õpikus on vist.) Siis hakkavad kõik õpetajat üks haaval enda juurde küsima. Küsimine käib nii, et õpilane lihtsalt hõikab õpetajat eesnime pidi. Siin vist pigem ebaviisakas kui õpetajat perekonna nime järgi kutsud. :D Kokkuvõtvalt pole ma veel näinud, et nad tunnis midagi kasulikku teeksid (arvan, et nii palju kui me oma 75minutilises Pr. Oleski matemaatika tunnis teeme, teevad nemad pool aastat), nii et ma ei imesta, et mu tark pinginaaber ei viitsi väga sinna tulla, sest ta teeb kodus nädalavahetusti kõik ülesanded kodus ära. -.-
Järgmine tund oli fotograafia. See tund kestab 2 pool tundi ja on üks kord nädalas. Õpetaja on seal väga lahe, mees nimega Lars, kes on oranšide juuste ja vuntsiga. Vunts on alati ülesse keeratud nagu multikates. Ta üritab mulle tundi meeldivaks teha, seega alati räägib mulle inglise keeles, üli armas minu arust. :D
Seal olen kaks tundi käinud nüüd. Esimene tund andis kaamerad kätte ja pidime pildistama ühe mustvalge filmi täis. Tegin seda nii hästi kui oskasin. -.- Ilmselt teised said mingit teooriat enne vms. Viimane tund siis hakkasime ise seda filmi ilmutama. :D See on küll ülilahe kogemus. Lisaks on seal tunnis üpris palju passimist, kuna kursusel suht palju õpilasi ja mingi 3-el erineval kaugusel tegevustes. Ma jõudsin sinna maale, kus film sai fikseeritud ja panin kappi kuivama. :) Ja õpetaja nagu kunsti inimene ikka, väga hästi seda ajaplaneerimist ja õpilaste kantseldamist ei oska, nii et mulle meeldib see tund. Mõnus rahulik.
Täna oli mul vaba, sest õpetajad õppisid ja õpilastel oli niiöelda 'õppimis päev kodus.' Väga meeldiv, uurisin klassiõelt, et kuidas te sellest teada saate, sest ma polnud tegelikult ühtegi teadet saanud. Lihtsalt klassijuss nii muuseas mainis seda. Ta ütles, et ta ei tea, lihtsalt kõik teavad seda. hmm, okei. Lubas, et ütleb mulle ka järgmine kord, kui midagi lihtsalt teab koolist. :D
Täna pidi meid külastama mu kontaktisik Elise, aga kuna ta oli külma saanud ei saanud ta meid külastada. Rääkisin taga natuke telefonis ja lubas, et kui ennast paremini tunneb, läheme kohvi jooma ja jutustama. :)
Aga host-isa arvas, et kohvi võiksime ikka juua, seega sain täna kaks suurt tassi kohvi, ma päris õnnelik, pean nii nädalavahetuseni vabalt välja. ;) Sõime kõrvale ka 'negropalle'- ehk siis rummipalle. :) Oli hea õhtu- oli.
Täna käisin ka host-emaga koos haiglas. Päris korralik haigla on see, kus nad töötavad vennaga. Täna käis host-ema lihtsalt oma vere analüüside ja asjadega tegelemas, et kas kõik ikka korras, sest ta homme keemiasse.. jep. Arvan, et sellest saab järgmises blogipostituses täpsemalt lugeda, kuidas ja mis toimub, sest üldiselt on ta pärast seda nädal aega pikali..
Mõtlesin, et räägiks veel rongidest siinsed rongid on üpris sarnased Eesti oranšidele. Ainult, et mitte nii ilusad ja puhtad. Kuna mu lähimas linnas on üpris suur rongijaam, seetähendab, et seal sõidab palju ronge. Mu rongid kooli käivad pmt iga pool tunni tagant, aga ainult mu armsad kollased bussid sõidavad täiesti nõmedatel aegadel! Üldiselt iga tunni järel, vahepeal ka pool tunni järel, aga üldiselt ei sobi need absoluutselt mu päeva plaaniga. Aga ei ole hullu, saangi oma kolmandas kodus aega veeta. (loe: armastan rongijaama pinke.)
Olen nüüdseks koolis käinud nädala. Klassikaaslased ja koolikaaslased on väga erinevad. Üldiselt on nad nagu rootslased ikka, ei tule suga esimesena rääkima üldiselt, ainuke inimene, kes esimesena minu juurde ja päris mu kohta oli esimesel päeval fotograafia klassis üks teise klassi poiss. Ta vist nägi, et mul oli üksi jube igav. :d Aga nüüd mul vähemalt alati keegi fotograafias kellega jutustada ja siis ühega sain jutu peale nii, et aitasin teda, sest õps oli minu töö peal teistele näidanud. Ta ei osanud kõige paremini inglise keelt, aga ta oli päris tänulik. :D
Klassikaaslased pole väga gruppides, nagu ma teiste võp'de käest olen kuulnud, et on seal ehk mul üpris ühtne klass, kõik enam-vähem saavad kõigiga läbi, vähemalt nii tundub. Kuid jällegi, nad ei tule muga üldjuhul ise rääkima. Pigem räägivad oma vahel rootsi keelt. Kaks tüdrukut, kelle õpetaja alguses mulle 'abistajateks' määras on siiani mind aidanud ja räägivad muga jne.
Mu ettevõtte majanduses olen ühe oma klassikaaslasega koos. Teisi minu klassist pole seal grupis. Seal üritan temaga suhelda. Rootslased on ühed parajad põikpead, üpris raske on tegelt nii moodi omale sõpru leida, sest mul kui eestlasel on tunne, et ma käin neile lihtsalt täiega pinda ja nad täiega vihkavad mind.. :D Samas kuidagi pean omale sõpru/tuttavaid/jutukaaslasi leidma. :)
Teisipäeval pärast õhtusööki kutsus host-isa jälle mind kaasa laskma. See on nii lahe. Mulle väga meeldib. :) Esiteks mulle meeldib see, et teema midagi host-isaga koos, teiseks mulle meeldib lasta. Eelmine nädal oli mu skoor 185, temal 195. See nädal oli mul raskem relv, aga sain tulemuseks 188 ja tema 186. Oi kui õnnelik ma olin. :) Need mehed, kes seda seal teevad olid ka üli õnnelikud, et host-isale ära tegin. PS! host-isa märgib tulemused kalendrisse ülesse.
Nüüd natuke naabrusest pole väga palju siin ringi käinud, aga kuna mu toa aken on tänava poole siis ikka vaatan välja, kui keegi mööda käib. Üldiselt käivad vanurid oma koertega jalutamas. Või siis noored oma lastevankritega, nagu host-ema esimesel päeval ütles, siis siin hiljuti said päris mitmed pered lapsed. Aga loomad on siin küll ka väga popid, eriti koerad. Õnneks, mu host-emale ei meeldi koerad. Kuid meil käisid mingi aeg tagasi külalised, kellel olid kaks koera. Neile meeldivad. Meil on õnneks ühesilmaga Max, kes viimasel ajal on ära õppinud minu kahjuks mu tüütamise.. Täna õppisin rootsi keelt tublisti ja ta lihtsalt tuli hüppas laua peale ja lösutas lihtsalt mu asjade peal, kaasa arvatud arvuti. Ta lihtsalt tahtis,et ma toast ära läheks vist. Sest kui seda tegin oli ta kohe ka läinud. Lisaks armastab ta minu toa aknalaual käia vara hommikuti, muidu teeb ta seda päris vaikselt ainult lahkub nii, et hüppab lihtsalt aknalaual alla.. Ta on üpris tüse, nii et käib räige matakas ja ma olen muidugi kohe üleval. :)
Naabritest veel, üle tee naabrid on mingi sugused sajaaastased mees ja naine, mees käib täielikult tudisedes, naine kasutab karku, et üldse liikuda saaks, aga IKKA nad kooserdavad kogu aeg väljas, sest noh neil peab ju kõige üle ikka kontroll olema. Host-ema lisaks mainis, et nad räiged nokkijad, pmt kui prügikaste tühjendatakse ja prügikast paar cm valesti tagasi pannakse, tõmbavad nad kohe kõne peale. :D
Siiavahele üks fakt, ma ei tea, kas olen kirjutanud, nimelt ma lugesin meil õues olevad prügikastid üle- neid on KÜMME! Nii ma käin host-isaga vahepeal koos prügivälja viimas, et õppida, kus midagi käib.. On üks köögiprügikast, kuhu peamine praht läheb, aga siis need klaas ja taara, paber ja värvline paber, muidugi ka värviline klaas eraldi, siis piima ja jogurti pakid jne jne. Minu jaoks veel vajab harjumist, sest kodus tähendas prügisorteerimine seda, et kõik va taara käis prügikasti. No okei, paberid üldiselt põletasime, sest neid ei saa lihtsalt prügimäele saata.. :D Nad veits imestanud, et me nii ei sorteeri kodus oma prügi, aga kuna siin mu host-ema mõtleb natuke liiga palju loodusele, siis nii see on.
Täna veel lisaks mainis host-ema kaks korda, et ainult 3 kuud on jõuludeni.. Päris hirmuäratav, sest ka homme täitub juba mu 2 nädalat Rootsis.. Lisaks rääkis ta, kuidas ta tavaliselt juba kusagil septembris alustab jõulukinkide ostmist, et talle täiega meeldib. jne jne. Lisaks, et üldiselt ei osta ta mingeid suuri ja kalleid kinke vaid selliseid väiksed ja armsad jne, rääksis rohkem kuidas jõulud siin välja näevad ja tuleb mainida, et päris erinevad isegi kodustest jõuludest, aga sellest räägin hiljem.
Märkimist vajavad asjad on veel:
Nii teisipäevast- esiteks isegi pidin ootama oma rongi tund aega siis aga juhtus nii, et mingi rong jäi hiljaks, kuna kuskil ehitatakse mingit rongijaama vms. Ja tänu sellele hilines ka minu rong nii 30 min. :) Jõudsin napilt aga siiski õigeks ajaks kooli.
Mul on kaks tundi teisipäeviti. Esimene oli matemaatika, kuhu minnes unustasin pastaka kappi. :D Ja mu pinginaaber oli vist haigeks jäänud, sest teda polnud esmaspäeval ka. Nii et ma lugesin terve 50min lihtsalt oma sõnaraamatut, oli küll huvitav. :D anyways, mata tunnid näevad välja sellised, et õpetaja on viimased nädal aega minu arust samast asjast rääkinud.. Tunnid algavad nii, õpetaja räägib pmt 25-30 min omaette asja, siis ilmselt käsib hakata mingeid ülesandeid tegema. (nad teevad kõik ülesanded ära, mis õpikus on vist.) Siis hakkavad kõik õpetajat üks haaval enda juurde küsima. Küsimine käib nii, et õpilane lihtsalt hõikab õpetajat eesnime pidi. Siin vist pigem ebaviisakas kui õpetajat perekonna nime järgi kutsud. :D Kokkuvõtvalt pole ma veel näinud, et nad tunnis midagi kasulikku teeksid (arvan, et nii palju kui me oma 75minutilises Pr. Oleski matemaatika tunnis teeme, teevad nemad pool aastat), nii et ma ei imesta, et mu tark pinginaaber ei viitsi väga sinna tulla, sest ta teeb kodus nädalavahetusti kõik ülesanded kodus ära. -.-
Järgmine tund oli fotograafia. See tund kestab 2 pool tundi ja on üks kord nädalas. Õpetaja on seal väga lahe, mees nimega Lars, kes on oranšide juuste ja vuntsiga. Vunts on alati ülesse keeratud nagu multikates. Ta üritab mulle tundi meeldivaks teha, seega alati räägib mulle inglise keeles, üli armas minu arust. :D
Seal olen kaks tundi käinud nüüd. Esimene tund andis kaamerad kätte ja pidime pildistama ühe mustvalge filmi täis. Tegin seda nii hästi kui oskasin. -.- Ilmselt teised said mingit teooriat enne vms. Viimane tund siis hakkasime ise seda filmi ilmutama. :D See on küll ülilahe kogemus. Lisaks on seal tunnis üpris palju passimist, kuna kursusel suht palju õpilasi ja mingi 3-el erineval kaugusel tegevustes. Ma jõudsin sinna maale, kus film sai fikseeritud ja panin kappi kuivama. :) Ja õpetaja nagu kunsti inimene ikka, väga hästi seda ajaplaneerimist ja õpilaste kantseldamist ei oska, nii et mulle meeldib see tund. Mõnus rahulik.
Täna oli mul vaba, sest õpetajad õppisid ja õpilastel oli niiöelda 'õppimis päev kodus.' Väga meeldiv, uurisin klassiõelt, et kuidas te sellest teada saate, sest ma polnud tegelikult ühtegi teadet saanud. Lihtsalt klassijuss nii muuseas mainis seda. Ta ütles, et ta ei tea, lihtsalt kõik teavad seda. hmm, okei. Lubas, et ütleb mulle ka järgmine kord, kui midagi lihtsalt teab koolist. :D
Täna pidi meid külastama mu kontaktisik Elise, aga kuna ta oli külma saanud ei saanud ta meid külastada. Rääkisin taga natuke telefonis ja lubas, et kui ennast paremini tunneb, läheme kohvi jooma ja jutustama. :)
Aga host-isa arvas, et kohvi võiksime ikka juua, seega sain täna kaks suurt tassi kohvi, ma päris õnnelik, pean nii nädalavahetuseni vabalt välja. ;) Sõime kõrvale ka 'negropalle'- ehk siis rummipalle. :) Oli hea õhtu- oli.
Täna käisin ka host-emaga koos haiglas. Päris korralik haigla on see, kus nad töötavad vennaga. Täna käis host-ema lihtsalt oma vere analüüside ja asjadega tegelemas, et kas kõik ikka korras, sest ta homme keemiasse.. jep. Arvan, et sellest saab järgmises blogipostituses täpsemalt lugeda, kuidas ja mis toimub, sest üldiselt on ta pärast seda nädal aega pikali..
Mõtlesin, et räägiks veel rongidest siinsed rongid on üpris sarnased Eesti oranšidele. Ainult, et mitte nii ilusad ja puhtad. Kuna mu lähimas linnas on üpris suur rongijaam, seetähendab, et seal sõidab palju ronge. Mu rongid kooli käivad pmt iga pool tunni tagant, aga ainult mu armsad kollased bussid sõidavad täiesti nõmedatel aegadel! Üldiselt iga tunni järel, vahepeal ka pool tunni järel, aga üldiselt ei sobi need absoluutselt mu päeva plaaniga. Aga ei ole hullu, saangi oma kolmandas kodus aega veeta. (loe: armastan rongijaama pinke.)
Olen nüüdseks koolis käinud nädala. Klassikaaslased ja koolikaaslased on väga erinevad. Üldiselt on nad nagu rootslased ikka, ei tule suga esimesena rääkima üldiselt, ainuke inimene, kes esimesena minu juurde ja päris mu kohta oli esimesel päeval fotograafia klassis üks teise klassi poiss. Ta vist nägi, et mul oli üksi jube igav. :d Aga nüüd mul vähemalt alati keegi fotograafias kellega jutustada ja siis ühega sain jutu peale nii, et aitasin teda, sest õps oli minu töö peal teistele näidanud. Ta ei osanud kõige paremini inglise keelt, aga ta oli päris tänulik. :D
Klassikaaslased pole väga gruppides, nagu ma teiste võp'de käest olen kuulnud, et on seal ehk mul üpris ühtne klass, kõik enam-vähem saavad kõigiga läbi, vähemalt nii tundub. Kuid jällegi, nad ei tule muga üldjuhul ise rääkima. Pigem räägivad oma vahel rootsi keelt. Kaks tüdrukut, kelle õpetaja alguses mulle 'abistajateks' määras on siiani mind aidanud ja räägivad muga jne.
Mu ettevõtte majanduses olen ühe oma klassikaaslasega koos. Teisi minu klassist pole seal grupis. Seal üritan temaga suhelda. Rootslased on ühed parajad põikpead, üpris raske on tegelt nii moodi omale sõpru leida, sest mul kui eestlasel on tunne, et ma käin neile lihtsalt täiega pinda ja nad täiega vihkavad mind.. :D Samas kuidagi pean omale sõpru/tuttavaid/jutukaaslasi leidma. :)
Teisipäeval pärast õhtusööki kutsus host-isa jälle mind kaasa laskma. See on nii lahe. Mulle väga meeldib. :) Esiteks mulle meeldib see, et teema midagi host-isaga koos, teiseks mulle meeldib lasta. Eelmine nädal oli mu skoor 185, temal 195. See nädal oli mul raskem relv, aga sain tulemuseks 188 ja tema 186. Oi kui õnnelik ma olin. :) Need mehed, kes seda seal teevad olid ka üli õnnelikud, et host-isale ära tegin. PS! host-isa märgib tulemused kalendrisse ülesse.
Nüüd natuke naabrusest pole väga palju siin ringi käinud, aga kuna mu toa aken on tänava poole siis ikka vaatan välja, kui keegi mööda käib. Üldiselt käivad vanurid oma koertega jalutamas. Või siis noored oma lastevankritega, nagu host-ema esimesel päeval ütles, siis siin hiljuti said päris mitmed pered lapsed. Aga loomad on siin küll ka väga popid, eriti koerad. Õnneks, mu host-emale ei meeldi koerad. Kuid meil käisid mingi aeg tagasi külalised, kellel olid kaks koera. Neile meeldivad. Meil on õnneks ühesilmaga Max, kes viimasel ajal on ära õppinud minu kahjuks mu tüütamise.. Täna õppisin rootsi keelt tublisti ja ta lihtsalt tuli hüppas laua peale ja lösutas lihtsalt mu asjade peal, kaasa arvatud arvuti. Ta lihtsalt tahtis,et ma toast ära läheks vist. Sest kui seda tegin oli ta kohe ka läinud. Lisaks armastab ta minu toa aknalaual käia vara hommikuti, muidu teeb ta seda päris vaikselt ainult lahkub nii, et hüppab lihtsalt aknalaual alla.. Ta on üpris tüse, nii et käib räige matakas ja ma olen muidugi kohe üleval. :)
Naabritest veel, üle tee naabrid on mingi sugused sajaaastased mees ja naine, mees käib täielikult tudisedes, naine kasutab karku, et üldse liikuda saaks, aga IKKA nad kooserdavad kogu aeg väljas, sest noh neil peab ju kõige üle ikka kontroll olema. Host-ema lisaks mainis, et nad räiged nokkijad, pmt kui prügikaste tühjendatakse ja prügikast paar cm valesti tagasi pannakse, tõmbavad nad kohe kõne peale. :D
Siiavahele üks fakt, ma ei tea, kas olen kirjutanud, nimelt ma lugesin meil õues olevad prügikastid üle- neid on KÜMME! Nii ma käin host-isaga vahepeal koos prügivälja viimas, et õppida, kus midagi käib.. On üks köögiprügikast, kuhu peamine praht läheb, aga siis need klaas ja taara, paber ja värvline paber, muidugi ka värviline klaas eraldi, siis piima ja jogurti pakid jne jne. Minu jaoks veel vajab harjumist, sest kodus tähendas prügisorteerimine seda, et kõik va taara käis prügikasti. No okei, paberid üldiselt põletasime, sest neid ei saa lihtsalt prügimäele saata.. :D Nad veits imestanud, et me nii ei sorteeri kodus oma prügi, aga kuna siin mu host-ema mõtleb natuke liiga palju loodusele, siis nii see on.
Täna veel lisaks mainis host-ema kaks korda, et ainult 3 kuud on jõuludeni.. Päris hirmuäratav, sest ka homme täitub juba mu 2 nädalat Rootsis.. Lisaks rääkis ta, kuidas ta tavaliselt juba kusagil septembris alustab jõulukinkide ostmist, et talle täiega meeldib. jne jne. Lisaks, et üldiselt ei osta ta mingeid suuri ja kalleid kinke vaid selliseid väiksed ja armsad jne, rääksis rohkem kuidas jõulud siin välja näevad ja tuleb mainida, et päris erinevad isegi kodustest jõuludest, aga sellest räägin hiljem.
Märkimist vajavad asjad on veel:
Neil on kodus kalender, kus on kuude kaupa iga päeva taga ühele pereliikmele lahter, kuhu kirjutatakse kõik temaga seonduv.. Ehk nt, mul on vaheaeg ja et keegi teine läheb siis sinna ja tänna.. Koht kus sul on ülevaade, mis su perel plaanis ja nii teatakse täpselt ning ei teki probleeme. :) Ma arvan, et see on hea ja vajaksime ka Eesti koju ühte sellist.
Ja veel asju koolist:
Õpetaja teeb 60minutilises ühe 5 minutilise pausi, et noh õpilased saaksid ennast sirutada. See pidi okei olema.. okeeei. :D
Nii teiseks, nad õpivad looduses veetemperatuure erinevatel aastaegadel.. ma olin nii hämmingus, küsisin klassiõekäest üle, oled sa kindel, et te varem seda õppinud pole. Ta vastas jaatavalt. Ja ta arvas ilmselt, et ma eriline taun, et seda kümme korda küsin. Aga noh, sorri, me õppisime seda mitu aastat tagasi. :D
Kolmandaks mu kooli koristajad on mustanahalised mehed. Nad ei korista absoluutselt hästi, niisama üritavad pigem selle mopiga tähelepanu saada. Vihkan neid esimest hetkest, sest nad tõesti tunduvad mulle nii jubedust tekitavad. :D
Neljandaks pole mul veel ükski tund minuti pealt õigel ajal lõppenud, alati hakkavad õpilased varem oma asju kokku pakkima ja õpetajal ei jää muud üldse kui tund ära lõpetada. Eriti distsiplineeritud õpilased noh.
Viiendaks mu nipp, kuidas need tunnid mööda saata on see, et kirjutan kõik, mis käekirjaliselt loetav omale vihikusse, siis õpsid arvavad, et saan aru, või siis teine variant, nad arvavad, et tahan tööd teha ja on rahul. :)
Kuuendaks mõtlesin, et lähiajal ostan omale hariliku, äkki sulandun nii paremini massi.
Seitsmendaks olen kohtanud kahte inimest prillidega, ühel olid sellised luubid ees, et ma mõtlesin, et kui ta prillid ära kaotab ei leia ta ise ennast ka ülesse!
Kaheksandaks kui mu klassijuss poistel mütsid kkäsib tunnis ära võtta, siis siluvad nad oma pikki juukseid pool tundi, täielikud naised siin ikka. :D
Üheksandaks üks mu ettevõtte majanduse klassikaaslane räägib nii nagu ta nutaks, ma alguses ei saanudki aru, mida ta seal teeb, nutab või naerab, või lihtsalt räägib teiste õpilastega. See viimane oli õige.
Kümnendaks kool on üldiselt rõvedalt räpane! Üks päev kukkus mul jope taskust tšekk maha, võtsin ülesse ja panin lähimasse prügikasti, üks tüdruk vaatas mind räigelt imelikult. oih.
Üheteistkümnendaks kõigil on IPhoneid, ma ei mäleta, kas olen seda siin maininud, igaljuhul jep, mina ja mu nokia- täiesti haruldus.
Kaheteistkümnendaks rootslased ei oska absoluutselt õ-d hääldada, see ikka üü ja öö.. Alguses üritasin klassikaaslasi õpetada, pärast proovisin seda ka pere peal, ei nad ka ei saanud hakkama.
Kolmeteistkümnendaks on reedeti looduses praktiline töö, mis seisneb pmt puulehtede määramises, ma olin nii üllatunud again. Päriselt sa ei tea, et see on vahtra leht, oled sa jumala kindel, et sa pole seda varem õppinud. Jap. Nad otsisid neid lehti leksikonist, tegin nende elu lihtsamaks ja otsisin oma sõnaraamatu ja hakkasin puude nimetusi otsima.. Lisaks vaidlesin nende otsuse üle, see mida nad arvasid, ei olnud sarapuu, lõpuks nad selle pididki ära muutma, sest õps ütles, et see pole sarapuu. :D #jehu
Neljateistkümnendaks käisin host-vennaga ta sõbra juures ja ta ema küsis selle peale alguses mult, et kus pärit olen jne, ja siis pärast tuli tuppa ja küsis, oota, sa oled Ukrainast jah.. eee, ei ole tegelt..
Viieteistkümnendaks pole klassides üldse kelli, vb sp ka tunnid kiiremalt mööda lähevad..
Viieteistkümnendaks teevad siinsed noored päris palju powerpointe. Grupis üldiselt mingi vähemalt neli inimest. Ja nad teevad neid nii nagu tublisti peab. Slide'i peal pole midagi pmt kirjas ja siis loevad juurde mingi A4.. :D See on halb mulle, sest nii ei saa ma mitte midagi aru, millest räägivad.
Tuli jep veits pikk.. Aga kui lõpuni lugesite siis õnnitlen, kaotasite just oma elu väärtusliku aega.. :D
Pilte pole, sest pole midagi teinud.
God natt!
Head ööd!
Ja veel asju koolist:
Õpetaja teeb 60minutilises ühe 5 minutilise pausi, et noh õpilased saaksid ennast sirutada. See pidi okei olema.. okeeei. :D
Nii teiseks, nad õpivad looduses veetemperatuure erinevatel aastaegadel.. ma olin nii hämmingus, küsisin klassiõekäest üle, oled sa kindel, et te varem seda õppinud pole. Ta vastas jaatavalt. Ja ta arvas ilmselt, et ma eriline taun, et seda kümme korda küsin. Aga noh, sorri, me õppisime seda mitu aastat tagasi. :D
Kolmandaks mu kooli koristajad on mustanahalised mehed. Nad ei korista absoluutselt hästi, niisama üritavad pigem selle mopiga tähelepanu saada. Vihkan neid esimest hetkest, sest nad tõesti tunduvad mulle nii jubedust tekitavad. :D
Neljandaks pole mul veel ükski tund minuti pealt õigel ajal lõppenud, alati hakkavad õpilased varem oma asju kokku pakkima ja õpetajal ei jää muud üldse kui tund ära lõpetada. Eriti distsiplineeritud õpilased noh.
Viiendaks mu nipp, kuidas need tunnid mööda saata on see, et kirjutan kõik, mis käekirjaliselt loetav omale vihikusse, siis õpsid arvavad, et saan aru, või siis teine variant, nad arvavad, et tahan tööd teha ja on rahul. :)
Kuuendaks mõtlesin, et lähiajal ostan omale hariliku, äkki sulandun nii paremini massi.
Seitsmendaks olen kohtanud kahte inimest prillidega, ühel olid sellised luubid ees, et ma mõtlesin, et kui ta prillid ära kaotab ei leia ta ise ennast ka ülesse!
Kaheksandaks kui mu klassijuss poistel mütsid kkäsib tunnis ära võtta, siis siluvad nad oma pikki juukseid pool tundi, täielikud naised siin ikka. :D
Üheksandaks üks mu ettevõtte majanduse klassikaaslane räägib nii nagu ta nutaks, ma alguses ei saanudki aru, mida ta seal teeb, nutab või naerab, või lihtsalt räägib teiste õpilastega. See viimane oli õige.
Kümnendaks kool on üldiselt rõvedalt räpane! Üks päev kukkus mul jope taskust tšekk maha, võtsin ülesse ja panin lähimasse prügikasti, üks tüdruk vaatas mind räigelt imelikult. oih.
Üheteistkümnendaks kõigil on IPhoneid, ma ei mäleta, kas olen seda siin maininud, igaljuhul jep, mina ja mu nokia- täiesti haruldus.
Kaheteistkümnendaks rootslased ei oska absoluutselt õ-d hääldada, see ikka üü ja öö.. Alguses üritasin klassikaaslasi õpetada, pärast proovisin seda ka pere peal, ei nad ka ei saanud hakkama.
 |
| kõik vajalik kaasa ja avastama! |
Neljateistkümnendaks käisin host-vennaga ta sõbra juures ja ta ema küsis selle peale alguses mult, et kus pärit olen jne, ja siis pärast tuli tuppa ja küsis, oota, sa oled Ukrainast jah.. eee, ei ole tegelt..
Viieteistkümnendaks pole klassides üldse kelli, vb sp ka tunnid kiiremalt mööda lähevad..
Viieteistkümnendaks teevad siinsed noored päris palju powerpointe. Grupis üldiselt mingi vähemalt neli inimest. Ja nad teevad neid nii nagu tublisti peab. Slide'i peal pole midagi pmt kirjas ja siis loevad juurde mingi A4.. :D See on halb mulle, sest nii ei saa ma mitte midagi aru, millest räägivad.
Tuli jep veits pikk.. Aga kui lõpuni lugesite siis õnnitlen, kaotasite just oma elu väärtusliku aega.. :D
Pilte pole, sest pole midagi teinud.
God natt!
Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar