pühapäev, 1. märts 2015

kiirekiire

Nii, üritan mitte blogimist ära unustada, kuigi elutempo läheb kiiremaks, päevad rohkem valgemaks ja tegevust on rohkem. Üldse naudin kõike 10 korda rohkem. 
Eelmisest nädalavahetusest siis nii palju, et pühapäeval käisime host-isaga tema vanemate juures fika'l. Tore oli, ja järjest enam tajun, kui palju rohkem nauditavam ikka vahetusaasta on kui järjest rohkem tajud keelt! :) 
Esmaspäev- tavaline koolipäev ilmselt. Koos 100 naljaka juhtumiga muidugi üks- Unustasin oma prillid kooli, önneks öpetaja oli tark ja vöttis need laualt ära ja andis need mu tänase küsimise peale tagasi.. :D Meedia öpetaja üritas arvutihiirega tahvlit puhtaks saada. :) 
Teisipäev- nagu me köik teame, Eesti Vabariigi aastapäev 97!
Mina ja mu siinne pere tähistasime seda sellega, et host-emaga küpsetasime apelsini-šokolaadi kooki, panime põlema emme saadetud sini-must-valged küünlad, võtsime lipu lauapeale (muidu lehvib igapäevaselt kampinapeal) ja sõime pralineekomme!

Kolmapäeval oli jälle tore päev, tore koolis ja pärast õhtul oli trenn, mis oli väga väga väga tore. Tants võtab kiirust ja  lahedad oskused. Me vahetame seal kogu aeg partereid, juhtus aga nii, et löpuks tantsisin ma ühe kutiga 7 korda ja 4 teistega. Aga see oli super, sest ta on veits rohkem vist tantsust teadlik, nii et super lihtne oli mul tantsida. 
Neljapäeval, koolipäev ürpis tavaline ja mitte kõige pikem.

Reedene koolipäev sama, jõudsin kooli, siis klassiõde ütles, et tunniplaan näitab, et täna mata tund poole lühem. Ja foto tundi lähevad ainult need, kellele veel konkursile kõik pildid valmis pole. Nii ma läksin sinna 2 teise klassiõega. Printisin välja pildi, raamisin ära ja jooksin rongile.
Reaalselt jooksin kogu tee nii kiirelt kui jõudsin, jõudsin jaama, nägin, et rong peaks olema platvormil 3a. Jooksin sinna, vale rong seal. Ma ei saanud midagi aru, keegi ei saand, seal oli terve ports inimesi, mõtlesin siis et tuleb alles rong.. kuigi polnud märgitud, et hiljaks peaks jääma, olin jumala segaduses, sest no ei tahtnud sellest rongist maha jääda, siis nägin et üks rong oli 3b-l, hakkasin sinna poole jooksma, lootes, et äkki on õige rong. Oligi, aga ta sõitis mul ninaalt minema!!!! aga sellega see ei lõppenud.
Järgmine rong pidi samuti minema 3a-l't, polnud vaja kaua oodata, tuligi mingi mees, tegi rongi uksed lahti, terve rong oli pmt kohe rahvast täis, sest kõik jäid ju eelmisest maha!
Kell oli juba nii palju, et rong oleks pidanud juba 5 min tagasi sõitu alustama. AGA ei alustanud, siis kõlas kõlarites mingi jutt, mille lõppu ma ainult kuulsin, sest kuulasin samaaeg klappidega muusikat. lõpp oli midagi sellist "kirjas oli valeplatvorm, rong Hässleholmi liigub platvorm 1a-lt! " Kogu see rong oli hetkega tühi, kõik joooksid nagu viimased ilma aruta inimesed sinna 1a-le. Minu õnn, osade teisegi õnn oli see, et rong polnud veel sõitu alustanudki, kahjus või õnneks, aga kõik siiski ka sellele rongile ei jõudnud!
Ma olin sellest jooksmisest nii väsinud lõpuks, et kui Hässelholmi jõudsin ja veel 50min oma bussi ootama pidin, sest jäin essast rongist maha, läksin ma lõbusalt siis jälle neid samu poode vaatama, mida ma juba 2000 korda külastanud olen kuna bussi ootamine bussijaamas oleks liiiga igav!
Minu õnneks oli ühes ehte poes suur lõpu-ale. Sain omale ehteid, mis muidu oleks maksma läinud 35€ - 5€ eest! :)
Koju jõudes vaatasime suustamist, ehk Faluni MM on täies hoos ja rootslased Charlotte Kalla ja Calle Halvarsson täidavad kõigi rootslaste sprodisüdamed uhkusega.

Laupäeval oli meil vist üpris tavaline nädalavahetus, mis lõppes muidu tavaliseks saava Melodifestivaleniga, aga meil lõppes see hoopis sellega, et köögi äravooluvee torustik oli super umbes. Siiani on, Ronny käis küll vaatamas ja proovimas seda ära lahendada, aga seda pole puhastatud väga palju aastaid, nii et meil tuleb torumehed alles teisipäeval külla!

Tänane pühapäev on samuti üpris rahulikus rütmis läinud. Ja homme jälle kooli. Täitsa meeldiv. :)

Lisaks on tänase seisuga 120päeva YES's seminarini, ehk 4 kuud, kui juba koju peab minema. Kui olen aus, siis ma ei taha üldse Eesti tagasi tulla, mitte hetkel, tahaks siin koolis käia, palju rohkem õpilase sõbralikum süsteem!!! Kodus erilist õppimist pole, kui on, siis kord 2 nädala jooksul ühes aines.
Ehk on ka koht, kus jälle pean tänama kõiki, kes mul aidanud siiamaani välja jõuda! Aitäh. Ma olen super tänulik, see on lihtsalt super kogemus- mul on super elu!

//olge toredad

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar